Ütsiotsõ Videvikuaja laulude festivalil Viljandis

Ütsiotsõ Viljandi folgil 2012 (foto: Ülar Mändmets)

Ütsiotsõ laulab taas hääled soojaks kontserdiga Viljandis, Videvikuaja laulude festivalil. Videvikulaulmine on kahasse Poola duo Adam Strug'i ja Tymoteusz Woźniak'iga, kes laulavad traditsioonilisi saateta lembelaule Kurpie piirkonnast. Ütsiotsõ kinnitab, et nende repertuaaris on hulganisti uusi lugusid, nii et tasub kuulama minna ka vanadel fännidel!

Kontsert toimub 24. oktoobril kell 19 Pärimusmuusika Aidas. Lähem info Aida kodulehel.

Ütsiotsõ "Regilaulu" filmi ees ja sees

Maailmafilmi festivalil Tartus linastus 20. märtsil esimest korda Eesti kinolinal Ulrike Kochi film "Regilaul", kus ka Ütsiotsõ linastuse eel ja järel laulu eest võttis.

Ütsiotsõ poisid osalevad filmis "Sõalauluga": plaadi "Puul'päiv lindistamisele tuli ka režissöör Ulrike Koch oma filmimeeskonnaga ning võttis laulu Ahunapalu vanas kooli- ja palvemajas tervenisti üles. Urmas teadis rääkida, et hoone on tasapisi elustumas ja kandlemängijad käivad seal harjutamas!

Regilaulu filmi näitab Tartu Elektriteater 23.aprillil kl 18.30:
http://elektriteater.ee/?p=174

"Puul'päiv" jõudsõ Ameerikalõ

Ütsiotsõ helütsyyr "Puul'päiv" om no Meerikamaalõ jõudnu! Plaadipuut' kand' nime Aquarius Records ja sjoo om 1970ndätest saati olnu hindäperi muusiga vallan teküs tsyyrõ tutvas tegijä ja müüjä. "Puul'päiv" helümeistre Pätriku synno perrä and sjoo nii peris ku online kohalolo tsyyrilõ mano, vähämbält Ameerigamaal. Aquariusõ kiräts'ura arvsivä tsyyrist esi niimuudu:

Estonian folk music isn't something that comes around these parts all that often (to be honest, it's never shown up until now); so we're not going to claim to have any pre-existing knowledge of the genre. But we'll don our ethnomusicological hats for this beautifully rich document of ancient Estonian folk songs!
Utsiotso is an Estonian men's choir reviving very old songs and archaic dialects from the Estonian people, whose cultural and geographical wanderings had planted villages as far as Novosibirisk in central Siberia over the millennia. There were a number of tribes and communities which took part in this diaspora, including the Seto and the Voru peoples. The former was the more widely spread, responsible for those Siberian settlements many centuries ago; and the latter populated what became southern Estonia and northern Latvia. As you could imagine, their dialects and their cultural traditions vary with the distance from the Estonian cultures localized farther north and west near the Baltic Sea. It's these particular, nearly forgotten cultures that are the objects of research for Utsiotso.
Musically, these folk songs are a capella short numbers, hinged upon the recurring polyphonic chants from the four voices offset in rhythmic phrases by a single voice, who presumably carrying the narrative of the song against the allegorical reprise of the chanting. It's not hard to hear Appalachian call and response, or the cyclical rhythms of Persian song poems, or the melancholy harmonics of Germanic plainsongs in these ancient hymns. The liner-notes are mostly in Estonian, with some brief English translations explaining that the songs wax about love, war, alcohol, and the bitter cold; but throughout these languid harmonies and vocal repetitions, Utiotso emphasizes a profound and beautiful sadness in their songs. They fix this emotional sentiment to the land from which they come by recording these songs in various locations in the Estonian countryside, including the windswept forest, the lapping waves of Lake Peipsi, and a couple of resonant churches. The recording was provided by Patrick McGinley, better known as the sound ecologist / drone strategist Murmer. His role is suitably small, lending all of the weight to the drama of these four men, their voices, and these ancient songs.

Kae ka: http://www.aquariusrecords.org/

Ütsiotsõ plaati „Puuĺpäiv“ saab osta:

Eesti Pärimusmuusika keskusest (Viljandi)
Eesti Vabaõhumuuseumist (Tallinn)
Eesti Rahva Muuseumist (Tartu)
Võru Instituudist (Võru)

„Puuĺpäiv“ sai valmis ja Ütsiotsõ tuuritab

Haki Helül on ütlemata hää meel välja hõigata, et eelmisel nädalal nägi ilmavalgust ansambel Ütsiotsõ esimene CD „Puuĺpäiv“! Koos keskkonnahelide salvestaja Patrick McGinley'ga otsis ansambel lindistamiseks kohti, mis oleks lähedal salvestatava muusika ja regilaulude vaimule. Nii sai lauldud kõrkjate vahel jalgupidi Peipsis (salvestuse peale on jäänud ka mõned eriti autentsed sääsetapmisplaksud), Ahunapalo külakabelis, kiriku võlvide all Tartus, Toomemäel, Võrumaal Räestus.

Ütsiotsõ Lauri ütleb, et lauludes kõlavad koos traditsioonilised hääled ja pähe tulnud partiid, pärimus ja sealt lähtuv vokaalne ulme: "Vana kiiĺ on meile armas ja kodune, samuti ka lugude tundetoonid, mida praeguses muusikas enam sellisena ei kohta. Nii me siis laulamegi ütsiotsõ, see tähendab ühtejärge ja lakkamatult." Ütsiotsõ laulud pärinevad suures osas Põhja-Võrumaalt, aga ka Siberi seto küladest, kus ansambli liige Andreas Kalkun korduvalt laule ja pärimust kogumas on käinud.

Ütsiotsõ muusikaga tutvumiseks paneb Haki Helü KUULAMISEKS mõned lood plaadilt:

05 haita lola by hakihely

02 valgo naio by hakihely

03 kylmah kyynyh by hakihely

Eelmisel nädalal, 20. mail toimus „Puuĺpäiv“ plaadiesitlus Tartus, Regiööl. Ütsiotsõl on aga ees seismas veel mitu kontserti:

28. mai kl 18 Haanja rahvamaja, soojendab Mari Kalkun - sissepääs annetustega

5. juuni kl 12.30 Eesti Vabaõhumuusumi külaväljakul Ütsiotsõ kontsert ja 14.30 Sepa talus õpituba koos Mari Kalkuniga
15. juuni Ruhnu rahvamaja

Olete oodatud! Laulmiseni ja kohtumiseni.

(pilt: Liska Keerberg. Räestu lumbi veeren, september 2010)

Kevade / Keväjä!

Kevade saabumise puhul annab Haki Helü välja meestelaulupundi Ütsiotsõ mp3-singli „Kui ma näe keväjät“ (laulnud Jakob Hindoff, Raadama külast, üles kirjutanud Samuel Lindpere 1904.-1905. a.):

Kui ma näe keväjät

Ilosastõ nakavat –

Sii pand minno hõiskama!

Keväjälaulu saad alla laadida siin: Kui ma näe keväjät.mp3.

Hõiskamiseks on varsti veelgi põhjust, sest Ütsiotsõlt on algaval kevadel ilmumas terve album „Puul´päiv“. Ütsiotsõ on meestelauluansambel, mis koosneb neljast Lõuna-Eesti juurtega mehest. Need on Urmas Kalla, Andreas Kalkun, Lauri Sommer ja Kaspar Kolk. Ansambel hoiab alal ja arendab arhailist regilaulu. Ütsiotsõ tegutseb alates 2005. aastast, ansambli kutsus Põlva rahvalaulutöötluste festivaliks kokku Urmas Kalla. Rahvalauludest kumab läbi Ütsiotsõdõ huvi vanamuusika vastu – laulude peamine töötlusvahend on mõne lisahääle loomine ühislaulmise käigus. „Et arhailises meestelaulus oleks rohkem võimalikke maailmu,“ ütlevad mehed ise. Samas on laulmisel samavõrd oluline „külakõla“ ja vana keel, traditsiooniline põhihääl igas laulus.

Hääd ja lõhnavat kevade algust kõigile!

Hurraa'! Haki Helül om uma plogi. Siiä nakassõ ilmuma kõiksugu uudissit mi tegemisi perrä.